Euroopa Liidu vastne ühisdeklaratsioon kuulutab kultuuri Euroopa strateegiliseks
prioriteediks.
Vastavale dokumendile, mis kannab pealkirja „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa
heaks”, kirjutasid eile Strasbourg´is alla Euroopa Komisjon, Euroopa parlament ja Euroopa
Liidu nõukogu.
Tegu on esimese nii kõrgel poliitilisel tasemel vastu võetud kultuuri puudutava avaldusega,
mis kehtestab Euroopa kultuuripoliitika põhimõtted ja pikaajalise strateegilise visiooni, kuidas
kultuuri prioriseerimiseni jõutakse.
„Loodetavasti aitab see väärtustada kultuuri ja selle tegijate positsiooni ka Eesti ühiskonnas,”
ütles vastasutatud ühenduse Kultuuritahe üks esindajatest, Eesti Näitlejate Liidu esimees
Reimo Sagor.
Kultuuritahe koondab Eestis tegutsevaid organisatsioone, loomeliite, kultuurisündmuste
korraldajaid ja kultuurielu edendajaid.
Ühenduse programmilise seisukoha järgi pole kultuur ainult kultuuritegijate ja -korraldajate
asi ja ta soovib, et ka Eesti elu suunavaid poliitikuid ja seadusandjaid kannaks ühine tugev
kultuuripoliitiline visioon.
„Meie sõnum on selge ja ühemõtteline: tugev kultuur on omariikluse alus. Kultuuritahe
seisab selle eest, et Eesti kultuur oleks kaitstud, nähtav ja strateegiliselt toetatud,” lisas
Sagor.
Verivärske kultuurideklaratsiooni aluseks on 2025. aasta Euroopa kultuurikompass, mille
töötas välja Euroopa Komisjon ja mille eesmärk on kujundada Euroopa Liidu
kultuuripoliitikat.
Deklaratsioonis väljendavad Euroopa Komisjon, Euroopa parlament ja Euroopa Liidu
nõukogu oma pühendumust kultuuri tõstmisele Euroopa identiteedi keskmesse, kaitstes
kunstnike loomevabadust ja kultuuriinstitutsioonide sõltumatust, edendades kultuurilisi
õigusi, parandades kultuuri kättesaadavust ning tagades kultuuritöötajatele õiglased
töötingimused ja sotsiaalse kaitse. Lisaks lubatakse suurendada kultuuri- ja loomesektori
rahalist toetust ning arendada innovatsiooni.
Kultuuri nimetatakse dokumendis Euroopa Liidu strateegiliseks ressursiks, mis mängib
olulist rolli majanduskasvus ja aitab toime tulla tänapäeva keerulise reaalsusega, nagu
geopoliitilised ja -majanduslikud pinged, globaalne soojenemine ja keskkonnaseisundi
halvenemine, sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, kiired tehnoloogilised ja
demograafilised muutused ning vaimse tervise kriis.
Euroopa Komisjoni volinik Glenn Micallef nimetas ühisdeklaratsiooni Euroopa kultuuri
suurpäevaks. „See võttis aega ainult 75 aastat. Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos näeme
seda, kuidas parlament, nõukogu ja komisjon tulevad kokku ja võtavad vastu ühise poliitilise
tahteavalduse kultuuri kohta,” rõhutas ta oma kõnes.
Kultuuri mõju kohta tõi ta ootamatult näite Narvast, mida ta Euroopa päeval külastas – ta
nimetas kultuuri esimeseks strateegiliseks kaitseliiniks valede ja propaganda vastu, millega
Venemaa üritas tulemuseta teiselt poolt Narva jõge inimesi mõjutada. „Kultuur kaitseb
demokraatiat, ei allu desinformatsioonile, tugevdab vastupanu ning edendab austust ja
sallivust,” rõhutas ta. Ühtlasi tuletas ta rahvasaadikutele meelde, et Narvas elab selline
vapper naine nagu Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova, kes on mõistetud
Venemaal kümneks aastaks vangi, aga kes pole lasknud ennast psühholoogiliselt murda –
kultuur ja usk demokraatiasse hoiavad tema selja sirgena.
2024. aastal töötas Euroopa Liidu kultuurivaldkonnas 7,9 miljonit inimest, mis moodustas
3,8% liidu kogutööhõivest. Võrdluseks, põllumajanduse puhul oli 2023. aastal vastav arv
3,9%. Peaaegu iga kolmas kultuuritöötaja tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana. 2023.
aastal lõid Euroopa Liidu 2,1 miljonit kultuuriettevõtet umbes 202 miljardit eurot
lisandväärtust ja nende käive oli 524 miljardit eurot.
Vaata ühisdeklaratsiooni ingliskeelset teksti siit:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9202-2026-INIT/en/pdf.
Euroopa kultuurideklaratsioon sõnastab Euroopa kultuuripoliitika põhimõtted. Foto: Euroopa
Komisjon
Kontakt: kultuuritahe@kultuuritahe.ee